Korstnapühkimine on vajalik selleks, et tagada küttesüsteemi korrashoid ning vältimaks tulekahjusid (tahmapõlenguid).
Tuleohutusseadus näeb ette, et kutsetunnistusega korstnapühkija peab eramajade puhul korstna üle vaatama iga 5 aasta tagant, kortermajadel 1 aasta tagant. Vahepealsel ajal võib omanik seda teha ise. Korstnapühkija peab pärast korstna puhastamist väljastama küttesüsteemi tehnilise seisukorra ning ohutuse kohta korstnapühkimise akti. Seaduse järgi peab korstnapühkimise sagedus olema piisavalt tihe, et vältida tahmapõlengu teket korstnas (rusikareegel on see, et korra küttehooaja jooksul). Kutsetunnistustega korstnapühkijad leiate Kutsekoja veebilehelt.
Oma kütteseadmed (ahjud, pliidid, kaminad, korstnad ja katlad) tuleks korstnapühkijal lasta üle kontrollida enne iga kütteperioodi algust, sest hooldamata kütteseadmetest võivad alguse saada tulekahjud. Seetõttu ei tasu korstnapühkija kutsumisega viimase hetkeni viivitada.
Korstnapühkija peaks lisaks korstna puhastamisele vaatama ka seda, kas korstnasse on tekkinud pragusid, kui kulunud on vuugid, ega kuskilt sisse ei aja, et korsten poleks pigitunud, et tahmaluugid oleks kindlalt kinni, kas on ehk toimunud tahmapõleng jms. Kõik see on oluline info, mis aitab otsustada korstna ja kütteseadme renoveerimise või uuendamise vajaduse üle.
Tõsiselt tasuks võtta ka korstnapühkija nõuandeid õigeks kütmiseks. Sageli tahavad inimesed kaminas põletada prügi ning kütta „ökonoomsemalt“ ehk poolkinnise siibriga. See on aga korstna surm, kuna vale küttematerjal ning vähene õhu juurdevool on põhilised korstna pigitumise põhjustajad.
Korstnapühkijate kontaktid ning muud kasulikku lugemist õige kütmise kohta leiate Korstnapühkijate Koja lehelt. Tuleohutusalane info on kättesaadav ka Päästeameti kodulehel.
