Korstnad kvalifitseeritakse temperatuuri- ja rõhuklassi, kondensaadi-, korrosiooni- ja tahmapõlengukindluse ning kauguse järgi põlevmaterjalidest.
Lähtuvalt nendest omadustest koosnebki korstende tähistus ehk CE-märgis, mis peab vastama EVS-EN 1443, mis omakorda määrab miinimunõuded korstnasüsteemidele ning nende miinimumnõuetele vastavuse testimise meetodid.
Kuidas CE-märgistust lugeda?
Näiteks, kui korstna tähis on EN 1856-1:2005 T600 N1 W V2 L50050 G25, siis:
EN 1856-1:2005 – vastava standardi number
T – temperatuuriklass ( 200, 400, 600°C)
N1 – rõhuklass. Erinevad variandid on N1, P1, P2, H1, H2, kus:
- N1 – alarõhukorstnad
- P1 ja P2 – ülerõhukorstnad
- H1 ja H2 – kõrgülerõhukorstnad
W/D – kondensaadikindluse klass (D tähistab kuivades ja W märgades tingimustes töötavaid korstnaid)
V2 – korrosioonikindluse klass, mis näitab ära võimalikud kütusetüübid. Erinevad variandid on: 1/V1, 2/V2, 3/V3, kus:
- 1 või V1 – gaasiküte
- 2 või V2 – gaasi- ja õliküte, puit lahtistes tulekolletes
- 3 või V3 – gaasi- ja õliküte, puit suletud ahjudes, kivisüsi ja turvas
L50050 – sisetoru materjali spetsifikatsioon ( L – sisetoru, 50 – 316L, 050- 0,5 mm)
G25 – tahmapõlengukindluse klass G (testitud ehk tahmapõlemiskindel) või O (testimata, märgades töötingimustes) ja 25 märgib ära korstna välisseina minimaalse kauguse põlevmaterjalist millimeetrites, et tagada tuleohutus.
Loe lähemalt CE märgistuse kohta:
- eesti keeles
- vene keeles
Metallkorstende CE märgistuse kohta loe siit.
