Tagasi ülevaate juurde

Korstna krohvimine kaitseb ja viimistleb

(, 28. mai 2025) Korstna krohvimine on üks levinumaid korstna viimistluse lahendusi, mille funktsioon on eelkõige esteetiline, aga siiski mitte ainult. Krohvikiht täidab välitingimustes ka olulist kaitsefunktsiooni ilmastikumõjude ja konstruktsioonikahjustuste eest. Järgnevas artiklis tutvustame lähemalt, kuidas käib korstna krohvimine ning mis on selle kasutegurid.

Mis funktsioone täidab korstna krohvimine?

Korstna krohvimine on toimiv viimistluslahendus nii sise- kui välistingimustes. Kui hoone sees paikneva korstnajala viimistlemine täidab eelkõige esteetilist rolli, siis välitingimustes asuva korstnapitsi puhul on ülesanne palju praktilisem - kaitsta korstent ilmastikumõjude eest.

Korstna krohvimine täidab kokkuvõtlikult mitmeid eesmärke:

  • Kaitse ilmastikumõjude eest: Vihm, lumi ja temperatuurikõikumised kahjustavad ajapikku korstent. Krohvikiht kaitseb seda ilmastiku kahjulike mõjude eest. 
  • Vigade tasandamine: Aja jooksul võivad korstna pinnale tekkida praod ja ebatasasused. Krohvimine silub need ning annab ühtlase pinna.
  • Tuleohutus: Krohv aitab parandada tulepüsivust, eriti vahelae läbiviigu kohtades.
  • Esteetiline välimus: Krohvitud korsten sobitub nii ajalooliste kui ka kaasaegsete hoonetega. Krohvitud pinda saab värvida või viimistleda erinevate tehnikatega.

Korstna krohvimiseks sobiv aeg ja eeltingimused

Parim aeg krohvimiseks on kuiv ja mõõdukalt soe ilm – ideaalis temperatuuril +5 kuni +20 kraadi. Kui tegemist on renoveeritava korstnaga, tuleb enne töö alustamist tuleb kontrollida:

  • Korstna seisukorda – eemaldada lahtine krohv, pudedad vuugid ja mustus.
  • Niiskustaset – liiga niiske korsten ei sobi krohvimiseks.
  • Tööohutust – katusel töötamisel peab olema tagatud turvaline ligipääs ja kaitsevarustus.

Korstna krohvimise etapid

1. Eeltööd

  • Eemalda vana, lahtine krohv ja puhasta korstna pind harjaga.
  • Vajadusel paranda kahjustatud vuugid müüriseguga.
  • Niisuta pind enne krohvimist, et krohv paremini nakkuks.

2. Kruntimine - Soovitatav on kasutada nakkekrunti (eriti väga imava või sileda pinna puhul), et tagada krohvisegu parem haardumine.

3. Krohvisegu valimine

  • Tsemendi- ja lubikrohvid sobivad hästi välistingimustesse. Lubi annab krohvile parema hingavuse ja elastsuse. 
  • Spetsiaalsed korstnakrohvid on saadaval poodides – need sisaldavad lisandeid, mis suurendavad vastupidavust kuumusele ja niiskusele.
  • Populaarseks valikuks on antiikkrohv, mis on väga dekoratiivne, niiskuskindel ning spetsiaalselt mõeldud soojade pindade viimistlemiseks.

4. Korstnajala ja korstnapitsi krohvimine

  • Kanna krohv ühtlaselt pinnale roostevaba kellu või krohvimislabidaga.
  • Kui on vaja paksemat kihti (nt ebatasasuste tõttu), lisa krohv mitmes kihis – lase igal kihil kuivada enne järgmise lisamist.
  • Vajadusel harja krohvitud pind, et saavutada soovitud tekstuur.

5. Lõppviimistlus - Kui krohv on kuivanud, võib selle vajadusel katta värviga. Kasuta selleks hingavat värvi, mis ei takista niiskuse väljapääsu seestpoolt.

Levinud vead korstna krohvimisel ja kuidas neid vältida

  • Liiga kiire kuivamine → tekivad praod. Kaitse pinda otsese päikese ja tugeva tuule eest.
  • Niiske korsten krohvimisel → krohv ei nakku ja võib hiljem maha tulla. Veendu, et pind oleks niiskusest vaba.
  • Vale segu kasutamine → liiga jäik või õhuke kiht ei talu temperatuuri muutusi. Kasuta sobivat lubi- või tsemendisegu ning õigeid proportsioone.
  • Krohvimine kahjustatud konstruktsioonile → suurte müürikahjustuste korral tuleb need enne krohvimist parandada.

Krohvi hooldus ja eluiga

Korralikult tehtud krohvikiht kestab aastakümneid, kuid vajab aeg-ajalt visuaalset kontrolli. Pragude, koorumise või värvimuutuste korral tuleks krohvi parandada või vajadusel uuendada. Hooldusvajadus on eriti kõrge korstna ülaosas, kus ilmastikumõjud on kõige tugevamad.

Muud võimalused korstna viimistluseks

Sisetingimustes on lisaks krohvimisele levinuimaks korstna viimistluse lahenduseks plaatimine või ka krohvi ja plaadi kombinatsioon. Plaatimise kasuks räägib lihtsam puhastamine, kuid samas ei pruugi see välimuselt kõigile meeldida - krohvitud korsten on klassikaline ja piisavalt neutraalse välimusega, et sobida igasse interjööri. 

Korstnapitsi ehk korstna katusest väljaulatuva osa viimistlemiseks on krohvimise kõrval levinuimateks lahendusteks kas plekiga ümbritsemine või õhukese tellisvoodriga katmine. 

Kokkuvõte

Korstna krohvimine on oluline töö, mis suurendab korstna vastupidavust, vähendab tuleohtu ning parandab hoone visuaalset muljet. Õigete materjalide, tehnika ja ettevalmistuse abil peab krohvitud korsten vastu aastaid. Olgu tegu vana korstna renoveerimine või uue korstna viimistlus – hoolikalt tehtud krohvitöö tasub end igati ära.